finantsvõimendus
Finantsvõimendus on laenuraha kasutamine investeeringutes, et suurendada võimalikku kasumit omakapitalilt. Võimendus suurendab nii kasumi kui ka kahjumi potentsiaali.
Finantsvõimendus on strateegia, kus investor või ettevõte kasutab laenatud raha (võõrkapitali) lisaks oma rahale (omakapitalile), et suurendada investeeringu tootlust. Näiteks kui investor ostab kinnisvara 20% omasissemaksega ja ülejäänud 80% laenuga, kasutab ta finantsvõimendust suhtega 5:1. Kui kinnisvara väärtus tõuseb 10%, kasvab investori omakapital hoopis 50% (kuna laen jääb samaks). Finantsvõimenduse peamine eelis on võimalus saavutada suurem tootlus väiksema omakapitali panusega. Samas suurendab võimendus oluliselt ka riski - kui investeeringu väärtus langeb, võib investor kaotada kogu oma omakapitali ja jääda võlgu. Ettevõtetes väljendatakse finantsvõimendust sageli võõr- ja omakapitali suhtega. Kõrge finantsvõimendusega ettevõtted on kasumlikud turul tõustes, kuid haavatavad majanduslanguse ajal, kuna laenutasumine muutub koormavaks. Finantsvõimendust kasutatakse laialt kinnisvarainvesteeringutes, aktsiakauplemises (marginaalikaubandus), ettevõtete ülevõtmistes ja investeerimisfondides.
Kasutusnäited
Kinnisvaraarendaja kasutas finantsvõimendust, rahastades projekti 30% omakapitali ja 70% pangalaenuga.
Liiga suur finantsvõimendus muutis ettevõtte finantskriisi ajal haavatavaks, kuna laenumaksed ületasid sissetulekud.
Investeerimisfondi finantsvõimendus oli 3:1, mis tähendas, et iga euro omakapitali kohta kasutati kolm eurot laenuraha.