faas
Faas on arengujärk, etapp või staadium mingis protsessis või nähtuses. Füüsikas on faas aine olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline) või laine võnkumise ajaline aste.
1. Faas on arengujärk, etapp või staadium mingis protsessis, nähtuses või tegevuses. Igapäevakeeles räägitakse näiteks projekti faasidest, arengu faasidest või elufaasidest, mis tähistavad erinevaid järjestikuseid perioode. 2. Füüsikas ja keemias tähistab faas aine olekuvormi või agregaatolekut - tavaliselt eristatakse tahket, vedela ja gaasilist faasi. Samuti kasutatakse mõistet segusüsteemides, kus erinevad faasid on omavahel eraldatud (näiteks õli ja vesi moodustavad kaks eraldi faasi). 3. Füüsikas ja elektrotehnikas on faas ka perioodilise protsessi (näiteks võnkumise või vahelduvvoolu) hetkeasend tsüklis, mida väljendatakse tavaliselt nurgamõõdus või ajamõõdus. Kolmefaasilises elektrisüsteemis on kolm eraldi pingefaasi. 4. Astronoomias räägitakse Kuu faasidest, mis tähistavad Kuu erinevaid nähtavaid kujusid (noorekuu, täiskuu, viimsekuu jne) sõltuvalt tema asendist Maa ja Päikese suhtes.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «phasis», mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast «phasis» (ilmumine, nähtav kuju), tuletatud verbist «phainein» (näidata, ilmuda).
Kasutusnäited
Projekt on jõudnud lõppfaasi ja peaks valmima järgmise kuu jooksul.
Vesi võib esineda kolmes erinevas faasis: jääna, veena ja aurana.
Teismeline läbib keerulist arengufaasi, kus toimuvad suured füüsilised ja vaimsed muutused.
Kolmefaasilise voolu faasid on omavahel 120 kraadi nihutatuad.
Täna öösel on täiskuufaas, mis teeb öötaeva eriti eredaks.