eriarst
Eriarst on kindlas meditsiinivaldkonnas spetsialiseerunud arst, kes on läbinud erialase residentuuri ja omandanud sügavad teadmised konkreetsel meditsiinialal, nagu näiteks kardioloogia, kirurgia või neuroloogia.
Eriarst on arst, kes on pärast arstikraadi omandamist läbinud täiendava erialase koolituse ehk residentuuri ühes kindlas meditsiinivaldkonnas. Eriarstiõpe kestab Eestis tavaliselt 3-6 aastat sõltuvalt erialast ja lõpeb eriarstieksami sooritamisega. Eriarsti pädevus on oluliselt kitsam, kuid samas sügavam kui perearstil või üldarstiabiga tegeleval arstil. Eriarstid töötavad haiglavõrgus, eriarstiabikeskustes või eravastuvõttudes. Peamised eriarstide valdkonnad Eestis hõlmavad sisehaiguste eriarste (kardioloogid, gastroenteroloogid, endokrinoloogid jt), kirurgilisi eriarste (üldkirurgid, ortopeedia- ja traumatoloogiakirurgid, neurokirurgid jt), günekolooge, psühhiaatreid, pediaatreid, radioloogie eriarste ja paljusid teisi. Eriarstiabi saamise eelduseks on tavaliselt perearsti või muu arsti saatekiri. Eesti tervishoiusüsteemis on eriarst kaitstud nimetus, mida võib kasutada ainult vastava erialase pädevuse omandanud ja Terviseametis registreeritud tervishoiutöötaja.
Etümoloogia
Liitsõna: eri (tähenduses 'eraldi, eriline, spetsiaalne') + arst
Kasutusnäited
Perearst saatis ta kardioloogi juurde, kuna südameprobleemide uurimine ja ravi on eriarsti pädevuses.
Eriarstiks saamiseks tuleb pärast arstikraadi kaitsmist läbida veel mitu aastat kestnud residentuur.
Haigla onkoloogiaosakonnas töötavad eriarstid, kes on spetsialiseerunud vähi diagnoosimisele ja ravile.