elujõud
Elujõud on organism või süsteemi võime ellu jääda, areneda ja toimetulekuks vajalikke funktsioone täita; jõud, energia ja vitaalsus, mis võimaldab elada ja tegutseda.
Elujõud on organism, inimese, kogukonna või süsteemi sisemine võime ellu jääda, areneda, kasvada ja edukalt toimida. See väljendab vitaalsust, energiat ja vastupanuvõimet raskustele. Bioloogilises tähenduses viitab elujõud organism või liigi eluvõimele, kohanemisvõimele ja paljunemispotentsiaalile. Tugevama elujõuga organismid ja liigid suudavad paremini kohaneda keskkonnamuutustega ja edasi areneda. Ülekantud tähenduses kasutatakse mõistet ka kogukondade, ettevõtete, ideede või kultuurinähtuste kohta, tähistamaks nende elavust, dünaamilisust ja jätkusuutlikkust. Näiteks räägitakse rahvuse elujõust, majanduse elujõust või keele elujõust. Ajaloolises kontekstis seostub elujõu mõiste ka vitalism-filosoofiaga, mis pidas elujõudu (ladina keeles vis vitalis või élan vital) eriomase jõuna, mis eristab elusat eluta ainest. Kaasaegne teadus ei kasuta enam vitalistlikku elujõu kontseptsiooni, vaid selgitab elusnähtusi füüsikalis-keemiliste protsesside kaudu.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: elu + jõud. Mõiste on olnud kasutusel juba 19. sajandist, tõlkevastena ladina vis vitalis ja saksa Lebenskraft.
Kasutusnäited
Vananemine vähendab organism elujõudu ja vastupidavust haigustele.
Eesti keele elujõud seisneb selle aktiivsuses kasutamises ja pidevases arengus.
Ettevõtte elujõud näitab, kui hästi ta suudab muutuvas majanduskeskkonnas toime tulla.