ehmuma
Ehmuma on tegusõna, mis tähendab äkilise hirmutunde või ehmatuse kogemist, millega kaasneb sageli kehaline reaktsioon nagu tõmblemine või tagasitõmbumine.
Ehmuma tähendab äkilise hirmu- või ehmatustunde kogemist, mis tekib ootamatu, üllatava või ohustavana tunduva sündmuse, heli, liigutuse või nähtuse peale. Ehmudes reageerib inimene või loom instinktiivselt ja kiiresti, sageli tõmblemise, tagasihüppamise või kohkumisega. See on loomulik kaitsereaktsioon, mis hoiatab ohu eest ja valmistab keha kiireks tegutsemiseks. Ehmumine erineb pikemast hirmutundest selle poolest, et on ajaliselt lühike ja äkiline reaktsioon, samas kui hirm võib kesta pikemalt. Ehmatuse võivad põhjustada näiteks valjud helid,ootamatud liigutused, tundmatu isik või olukord. Igapäevases keelekasutuses esineb ehmuma nii sõna otseses tähenduses (nt ehmuma koera haukumise peale) kui ka kujundlikumas tähenduses (nt ehmuma hindade tõusu peale). Tüüpilised kehareaktsioonid ehmumisel on südame löögisageduse tõus, tõmblemine, õhuhingeldamine ja stressihormoonide vabanemine.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, sugulussõnad soome keeles «säikähtää» ja «hämmästyä»
Kasutusnäited
Laps ehmumas järsu paugu peale.
Ära ehmuma, see on ainult kass, kes liigub põõsas.
Ta ehmumas nii, et lasi tassi käest.
Hobune ehmumas kergesti valgete kilekottide vms ees.