detailplaneering
Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse koostatud planeering, mis määrab kindlaks üksikute kinnistute ehitusõiguse, hoonestuse tingimused, liikluskorralduse ja tehnovõrkude asukohad. See on kõige täpsem planeeringutase Eestis, mis loob õigusliku aluse ehitusloa taotlemiseks.
Detailplaneering on Eesti planeerimissüsteemis kõige detailsem ja täpsem planeeringutase, mis koostatakse konkreetse maa-ala arendamiseks. See määrab kindlaks, kuidas tohib üksikuid kinnistuid kasutada ja hoonestada, millised on ehitiste kõrgused ja mahud, kuhu tuleb rajada teed ja parkimiskohad ning kus asuvad tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, elekter jne). Detailplaneeringu koostab kohalik omavalitsus tavaliselt maaomaniku või arendaja taotluse alusel. Planeeringu koostamisse kaasatakse maaomanikud, naabrid ja teised huvitatud pooled, kes saavad esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus ja see on õiguslikult siduv dokument. Ilma kehtestatud detailplaneeringuta ei saa alustada uute hoonete ehitamist ega olemasolevate sihtotstarvet muuta nendes piirkondades, kus detailplaneering on nõutav. Detailplaneering on vajalik eelkõige linnapiirkondades ja tihedalt asustatud aladel, kus on vaja täpselt reguleerida ehitustegevust ja ruumikasutust. Maapiirkondades võib ehitada ka ilma detailplaneeringuta, kui see ei ole vastuolus üld- või teemaplaneeringuga.
Kasutusnäited
Enne kortermaja ehitamist peab arendaja koostama detailplaneeringu, mis kestab tavaliselt 1-2 aastat.
Naabrid esitasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid planeeritava ärihoone kõrguse kohta.
Linnavalitsus kehtestas uue detailplaneeringu, mis võimaldab krundile ehitada kuni kolmekorruselise elamu.