ausõna
Ausõna on lubadus või kiitus, mida antakse oma au või kiituse kaotamise ohul. See väljendab kindlat lubadust, mille täitmata jätmine kahjustaks isiku au või kuulsust.
Ausõna on traditsiooniline moraalne lubadus, mille andmisega kohustub inimene midagi tegema või täitma oma au peal. See on eriti tugev lubadus, sest selle rikkumisega kaasneb isiklik häbi ja kuulsuse kahanemine. Ausõna andmine tähendab, et inimene paneb oma isiksuse ja maine garantiiks teatud kohustuse täitmisele. Eesti kultuuris on ausõnaline kohustus ajalooliselt olnud väga serioozselt võetud ja seda peeti moraalselt siduvaks. Ausõna võib anda nii suuliselt kui kirjalikult, ja selle rikkumine tähendab suurt isiklikku häbi ja usalduse kaotamist.
Etümoloogia
Liitumissõna: aus (au) + sõna (sõna). Ausõna tähendab sõnalisi lubadusi, mis antakse oma au peal.
Kasutusnäited
Ta andis oma ausõna, et tullakse õigel ajal kohale.
Käitumine ausõna peal võib ohustada kogu karjääri.
Kui midagi lubadud, siis peab selle ka ausõnal täitma.