aumees
Aumees on mees, kes on tunnustatud oma vilumuse, jõu või kuulsuse poolest; mehisus ja au sümbol.
Aumees on traditsiooniline eesti keele väljend, mis tähistab mehist, kelle käitumist, jõudu ja iseloomu peetakse näidislikuks ja auväärseteks. Sõna sisaldab kahte komponenti: "au" ja "mees", mis kokku moodustavad kujutluse mehisusest ja suurusest. Ajalooliselt oli aumees kogukonna liige, keda võeti eeskujuks tema füüsiliste võimete, kõlbluse või julguse poolest. Tänapäevalgi kasutatakse seda sõna iseloomustamaks meest, kes seisab oma põhimõtete eest ja käitub austusväärsel viisil. Aumees esineb eesti kultuuri ja kirjandusega seotud teksti ning kõnes, kus soovitakse väljendada kõrget hinnangut mehe iseloomule.
Etümoloogia
Liitsõna: au (kuulsus, hea maine) + mees (mees), väljendab mehisuse ja au ühtsust. Eesti rahvakeelne tõlgendus mehisusest ja aulikkusest.
Kasutusnäited
See aumees aitas naabritel maja ehitada ja ei võtnud selle eest ühtegi teenust.
Rahva silmis oli ta tõeline aumees, kes kunagi ei taandunud oma sõnast.
Vanad mehed rääkisid aumeeste kangelaslikest tegudest ja julgusest.