animism
Animism on religioonisüsteem, mille järgi loodusel, objektidel ja nähtustel on elu ja vaimu. Tegemist on enamasti traditsiooniliste ja põlisrahvaste usku- ja maailmavaatelühtedega.
Animism on üks vanemaid religioosse maailmavaate kujusid, mille puhul inimesed uskuvad, et loodusnähtustel, taimetel, loomadel, kivimitel ja muudel objektidel on oma vaim, hing või teadvus. Animismi järgi ei ole elu piiratud vaid bioloogiliselt elusolevale, vaid see laieneb kogu ümbritsevale maailmale. Selle maailmavaate puhul kommunitseerivad inimesed loodusega, austuvad seda ja järgivad selle reegleid. Animism oli laialt levinud põlisrahvaste ja traditsioonilistel kultuuridel maailma eri paigus, sh Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on animismi elemendid säilinud paljudes kultuurilistes praktikates ja spirituaalsetes traditsioonides.
Etümoloogia
Ladinakeelest sõnast 'anima' (hing, vaim) ja otsapidi 'ismus' (õpetus, süsteem). Termin jõudis kasutusele 19. sajandil antropoloogide kaudu.
Kasutusnäited
Paljude põlisrahvaste animism nägi loodusjõududes jumala ilminguid.
Aafrika traditsiooniline animism mängib tänapäevalgi olulist rolli kogukonnade elu- ja maailmavaates.
Animism õpetab, et inimesed peavad austama looduse vaimude energiaid ja pärimusi.