anarhism
Anarhism on politiline ja filosoofiline õpetus, mis peab silmas ühiskonna organiseerimist ilma kesksete võimustruktuurideta ja riigita. See põhineb veendumusel, et inimesed võivad koos elada vabatahtliku koostöö ja vastastikuse abiga.
Anarhism on ideoloogia, mis vastustab igasugust hierarhilist võimustruktuuri, eelkõige riiki ja selle apaparaati. Anarhismi järgi peaks ühiskond olema organiseeritud otseselt, kus otsused tehakse demokraatlikult ja kõigi osaluse korras, ilma keskse valitsuseta. Anarhismi ajalugu ulatub 19. sajandisse, kus tegelased nagu Mikhail Bakunin ja Pierre-Joseph Proudhon arendasid selle ideoloogilisi aluste. Anarhismi erinevad suunad nagu anark-kommunism, anark-sindikalism ja anark-individualism pakuvad erinevaid visioone sellest, kuidas selline ühiskond võiks toimida. Kuigi anarhismi peetakse sageli äärmusliku või utoopialiseks, on sellel märkimisväärne mõju olnud sotsiaalsel liikumistel, kunsti- ja kultuurivaldkonnas.
Etümoloogia
Kreeka keele sõnadest "an-" (ilma) ja "arkhé" (võim, valitsus) – anarhism tähendab sõna otseses mõttes "valitsuseta" või "võimuta seisundit".
Kasutusnäited
Ajalooõpetaja selgitas õpilastele, kuidas anarhism sai 19. sajandil revolutsiooniliseks liikumiseks.
Mitmed kunstnikud ja kirjanikud said inspireeritud anarhismi ideaalidest ja said nende propagandistideks.
Anarhismi kriitikud väidavad, et see on praktikas ebareaalne ja juhib kaoseni, kuid selle pooldajad näevad selles tõelist vabadust.