aktsiisimaks
Aktsiisimaks on kaudsete maksude liik, mida riik kehtestab teatud kindlatele kaupadele nagu alkohol, tubakas, kütus ja energiajoogid. Selle eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid ja piirata tervisele või keskkonnale kahjulike toodete tarbimist.
Aktsiisimaks on erimaks, mida riik kehtestab kindlatele tooterühmadele, mis on kas tervisele või keskkonnale kahjulikud või mille tarbimine soovitakse erinevatel põhjustel kontrollida. Eestis maksustatakse aktsiisiga alkoholi, tubakat, kütust, elektrit ja alates 2018. aastast ka pakendeid ning alates 2024. aastast nikotiinipadjadeid. Aktsiisimaksu suurus on tavaliselt kindlaksmääratud summa toodete koguse või mahupõhiselt, näiteks eurodes liitri või tonni kohta. Aktsiisimaksu maksab tootja või importija, kes lisab selle kauba hinda, mistõttu lõpphinna maksab tegelikult tarbija. See teeb aktsiisimaksu kaudseks maksuks, mis erineb otsestest maksudest nagu tulumaks. Aktsiisimäärade tõus kajastub kohe kaupade hindades – näiteks kui kütuse aktsiis tõuseb, muutub bensiinijaam kallimaks. Aktsiisimaksudel on topeltfunktsioon: ühest küljest toovad need riigieelarvesse märkimisväärset tulu (näiteks alkoholi- ja kütusemaksud moodustavad miljardeid eurosid aastas), teisest küljest toimivad need tervishoiu- ja keskkonnaeesmärkidel, kuna kõrgem hind vähendab tarbimist. Aktsiisimaksud on Euroopa Liidus ühtlustatud direktiividega, mis määravad miinimummäärad, kuid iga liikmesriik võib kehtestada enda tasemed.
Etümoloogia
Sõna pärineb ladina keelest: accidere (juhtuma, lisanduma), mis läks üle prantsuse keelde (accise) ja saksa keelde (Akzise). Tähendas algselt täiendavat maksu või lisatasumist.
Kasutusnäited
Valitsus otsustas tõsta alkoholi aktsiisimaksu järgmisel aastal viis protsenti.
Kütuse kõrge hind tuleneb suuresti aktsiisimaksust, mis moodustab üle poole bensiini jaehinnast.
Tubaka aktsiisimaks on Eestis viimase kümne aastaga pidevalt tõusnud, et vähendada suitsetamist.