adaptsioon
Adaptsioon on kohanemiprotsess, mille käigus organism, inimene või süsteem muutub sobivamaks oma keskkonna või olukorraga. Bioloogias tähendab see evolutsioonilist kohanemist, psühholoogias ja sotsiaalteadustes keskkonnaga kohanemist ning kunstis teose ülekandmist ühest vormist teise.
Adaptsioon on laialdaselt kasutatav mõiste, millel on erinevaid tähendusi sõltuvalt valdkonnast. 1. Bioloogias ja evolutsiooniteorias tähendab adaptsioon elusa organismi kohanemist keskkonnatingimustega, mis toimub evolutsiooni käigus loodusliku valiku kaudu. Näiteks kaameli võime salvestada vett või polaarrebane valge talvekasuka areng on adaptatsioonid, mis aitavad liikidel ellu jääda oma keskkonnas. 2. Psühholoogias ja sotsiaalteadustes viitab adaptsioon inimese võimele kohaneda uute olukordade, keskkondade või nõudmistega. See hõlmab nii füüsilist kui ka psüühilist kohanemist, näiteks kolimisel uude riiki, uue töökoha alustamisel või muutunud elutingimustega harjumisel. 3. Kunstis ja meediamaailmas tähendab adaptsioon kunsti- või kirjandusteose ülekandmist ühest vormist teise, näiteks raamatu ekraniseerimist filmiks, näidendi muutmist ooperiks või arvutimängu tegemist filmi põhjal. Filmiadaptatsioonid kirjandusteostest on eriti levinud ning nõuavad sageli muudatusi originaalloo struktuuris või sisus. Kõigil juhtudel hõlmab adaptsioon muutumist ja kohanemist, olgu see bioloogiline, psühholoogiline või loov protsess.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast adaptatio, mis tuleneb tegusõnast adaptare (kohandama, sobivaks tegema), mis omakorda koosneb eesliitesest ad- (juurde, poole) ja aptare (sobivaks tegema, kinnitama).
Kasutusnäited
Kaamelikurjad on klassikaline näide adaptatsioonist kuumas kõrbekeskkonnas.
Lapse adaptsioon lasteaias võib kesta mõnest päevast mitme nädalani.
Jane Austeni «Uhkus ja eelarvamus» on saanud lugematuid filmi- ja telesarjaadaptatsioone.
Silma adaptsioon pimedusega võtab aega umbes 20-30 minutit.